Kell pagaritele

1Tööpäeviti veerand kümme ja laupäeviti pool kümme heliseb kaetud turu taga kitsal tänaval käsikell. See on väike messingist kell puust varrega, selline, millega õpetaja kunagi vahetunni lõppu kuulutas, ja seda helistab parajasti see kahest pagarist, kellel on jahused käed. See tähendab, et teine ahjutäis on valmis. Nii on see sellel tänaval tähendanud kauem, kui kumbki neist elanud on.

2Näib, et keegi alla viiekümnene seda ei tea. Nooremad elanikud peavad kella toredaks lisandiks, väikeseks etenduseks külastajatele. Vanemad panevad mantli selga.

Esimene ja teine ahjutäis

3Pagarikoja esimene ahjutäis on neile, kes kuhugi teel on: töölistele, neile, kes lapsed varahommikul kooli viivad, kõigile, kes söövad püstijalu. See tuleb ahjust välja kell kuus ja kell seitse on see juba otsas. Teine ahjutäis on neile, kes paigale jäävad. Sealt saab leiva lõunaks, saiakesed kolmanda korruse vanaprouale, kes enne kümmet enam trepist üles ei roni, ja pätsi, mille naaber talle üles viib.

4Kell on olemas, sest teine ahjutäis on teistsugune lubadus. Selle ostjad ei satu poodi teel kuhugi mujale; neid tuleb kutsuda. Enne telefone, enne kui kellelgi oli köögis kell, mille peale võis kindel olla, oli heli ainus viis anda tänavale teada, et midagi sooja ootab.¹1Köögikellad on selles sarjas hilisem teema, või vähemalt selle sugulane. Need näitavad õiget aega harva ja neid usaldatakse peaaegu mitte kunagi — aga need pole üks ja seesama.

Kell, mis on heli

5Mulle meeldib, et kell mõõdab aega seda näitamata. Seda ei saa lugeda, saab ainult kuulda, ja igast aknast kostab see isemoodi: tänavanurgal teravalt, sisehoovi taga summutatult, ülemistel korrustel peaaegu üldse mitte. Seal on inimesed alati lootnud, et allpool olijad uudise ülespoole edasi annavad. Nii mõõdab see mitte ainult tundi, vaid ka tänavat, selle sügavust ja naabrilikkust.

6Kui pagaritelt mõni aasta tagasi küsiti, kas nad nüüd, kui kõigil on telefon, kella helistamise lõpetavad, vastas vanem neist kahest, et tema lõpetab siis, kui leib enam valmis ei saa. See oli parem vastus, kui küsimus väärt oli.²2Küsija olin mina. Lootsin tsitaati traditsiooni kohta. Sain ühe leiva kohta — sisuliselt sama asja, ainult kasulikumalt öelduna.

Märkmed

1. Köögikellad on selles sarjas hilisem teema, või vähemalt selle sugulane. Need näitavad õiget aega harva ja neid usaldatakse peaaegu mitte kunagi — aga need pole üks ja seesama. ↩

2. Küsija olin mina. Lootsin tsitaati traditsiooni kohta. Sain ühe leiva kohta — sisuliselt sama asja, ainult kasulikumalt öelduna. ↩